nii, keegi pole ammu siia kirjutanud. ma arvan, et süüdistada saab ainult kaarit:D igatahes, meil mõlemal läheb väga hästi, vahepeal oli siin isegi suvi, nüüd on veidi jahedam, aga siiski lund meil pole..

mm, millest rääkida?

oli siis laupäev, väljas väga soe. Saatsin Kaarile sõnumi, et tulen Amsterdami. Ta mingi päevitas Vondelparkis ja õhtuks oli loomulikult põlenud, kuid see ei seganud megi sebimast. Saime siis kokku Leidsepleinil, suutsime mingi seitse korda üksteisest mööda joosta ka ikka. Mm, siis shoppasime Kaari, Stacey ja Ryaniga. Kui nüüd väga sisukalt rääkida, siis läksime koju, panime ilusad riided selja ja läksime välja. Good one. Ratastega loomulikult... suutsin leida enda kõige kõrgemad kontsad, aga üllatavalt mugav oli velotada. Sõit linna oli ka omaette kino, lendasid igasugu sõnad, aga õnneks keegi aru ei saanud. Kaaril jäi igatahes suu lahti, kui ta mind ükskord kuulis.. Igatahes, jõudsime siis Rembrandtpleinile, seal läksime mingisse baari, mille nime ma ei mäleta. Rahvast oli palju, tore oli. Hollandi keel läks päris sujuvalt seal. Avastasin veel, et mul oleks tulevikku küll matchmakerina, sain Kaarile date'i. Mm, siis mingi aeg pidime koju minema hakkama. See oli päris entertaining vaatepilt, kuidas neli üpris purjus neiut ratastega mööda linna sõidavad. Enne seda õhtut oli mul viis kukkumist, siis lisandus veel üks..

Nii, esmaspäeval käisin jälle Amsterdamis. Hot Chelle Rae kontserdil. Kes sellest midagi kuulnud pole, siis põhimõtteliselt Jonas Brothers vol 2 :D Kodutöö oli hästi tehtud, teadsin kõiki laule.. pärast seda siis läksime veel välja. Pomelot ikka ei leidnud kuskilt, aga vähemalt sain eesti keelt õpetada, sest nii vajalikud on laused "sul on ilusad silmad" ja " head ööd".

Hommikul väga magada ei lastud, aga vähemalt tegi kaari meile ilusa hommikusöögi. ja ilmselt selle kohvi tõttu käisin päeval ringi nagu turbojänes.

Ja eile tuli ema külla.. pole veel jõudnud teda näha, aga juba kuulsin, et ta sõidab sama aeglaselt rattaga nagu mina..

Polegi nagu midagi muud.. tõmbasin endale supernaturali ja game of thrones, ega uni ongi overrated.

ega midagi, varsti näeme!

Tere kõigile!

Kaari, kirjuta blogi. Ma tahan midagi lugeda...

Page 28 of 336.

Ahhhoiii! Kuidas teil kõigil läheb? Me pole siia juba päris päris kaua kirjutanud ja juba on usinad blogilugejad kaebusi esitanud, sealhulgas muidugi ka Kris, kes on ise veel laisem kui mina. Ehk siis peab oma laisad näpukesed, ajukurrud jälle tööle panema ja meenutama, mis kõik vahepeal juhtunud on.
Viimane postitus tuli Krissult detsembri algul, umbes nädal enne kui meie jalad jälle kodumaa pinnal tatsusid. Enne seda oli vaja veel sünnipäeva, jõule ja lahkumisi tähistada ning teekond koju võis alata. Krissu jõudis Tallinna 14 õhtul ja nii palju kui mina aru sain pidutses ta minu tulekuni ikka nii korralikult, et vahepeal oli vaja kaugelt maalt minu abi veendumaks, et ta ikka ilusasti koduukseni jõudis. Mina hakkasin kodu poole liikuma 19 varahommikul ning pärast terve päeva reisimist ja ootamist jõudsin Pärnusse südaöö paiku. Uksest sisse astudes oli esimene asi, mis Kris minult küsis, keda me sünnipäevale kutsume ja mis me teeme üldse. Teades mind, ma just eriti vaimustuses sellest polnud. Mul pole otseselt midagi selle vastu, et ma aasta vanemaks sain, aga kogu selle korraldamisega on päris palju jama, millest ma seekord üritasin kõrvale hoida. Kodus oli ikka nii hea olla, kuigi me olime ära olnud ainult umbes 4 kuud tundus kõik ikkagi teistmoodi. Järgmine hommik ärkasin ülesse ja ma ei oskanud ausalt mitte midagi teha. Küsisin isegi Krissult, et mis nüüd saab? Ma tean jah, et ma pidingi koju tulema ja lihtsalt olema, puhkama, aga ikkagi oli imelik tunne. Neljapäeval oli siis meie sünnipäev. Uskumatu tõesti aga kaksikud pole enam teenagerid, vähemalt numbri poolest, muu võib mõnikord küsitav olla. Pidu oli täitsa tore, ei olnud mingit suurt möllu, aga noh alustasime siiski juba kolmandat elukümmet. Jõulud veetsime Viljandis vanaema juures. Oooo verivorst ja hapukapsas, seda sööks praegugi. Aastavahetuse võtsin mina vastu Tallinnas, mis oli väga tore. Kris foreveraloneis Luisaga, kellel suurem huvi leiab rohkem detaile Luisa blogist. Aasta esimene päev möödus minul Titanicu ja Blood Diamondi seltsis. Ooo Leonardo. Meil oli väiksena isegi tema pildiga nabapluus, mille pärast me kaklesime, hahaha. Loomulikult ma nutsin oma silmad peast välja kui ma Titanicut vaatasin. Kris istus kõrval ja irnus, sest ta ei oska kunagi midagi teha, kui inimesed kõrval nutavad. Hilja õhtul pidigi Kris juba tagasi tulema, mina jõudsin Amsterdami tagasi 4ndal.
Hakkasin siis mõtlema, kui õnnelik ma tegelikult olen. Mitte, et mulle ei oleks meeldinud kauem kodus olla, loomulikult. Kodus oli niii hea, sai lihtsalt kodus olla ja teid kõiki jälle näha, aga ma olin valmis tagasi tulema. See on umbes nagu koolis käimine, et vaheaega ootad nii kaua, aga kui see liiga pikaks venib tahaks kooli tagasi, kasvõi paariks päevaks. Näiteks eelmine aasta kui ma infoteadust õppisin, kuigi mul oli see aasta Tallinnas vägaväga tore ja ma ei kahetse seda, siis ma poleks suutnud seda see aasta jätkata. Ma olen ülirahul, et ma otsustasin kuskile aastaks ära minna ja kui aus olla siis ma olen enam kui kindel, et ma järgmine aasta ei jõua ma ka veel kuskile ülikooli. Loomulikult tahaks midagi õppida ja et ma juba midagi reaalselt teeks, aga mulle meeldib praegu, et mul on niii palju vaba aega, et mul on aega endale. Ma isegi ei tea, kuhu ma ülikooli läheks, kas tagasi Eestisse või kuskile kaugemale. See teadmatus on tegelikult väga häiriv, aga ma lohutan end sellega, et ma alles sain 20 ja kui ma ei tee praegu seda, mis mulle meeldib ja mida ma ise tahan, siis tulevikus ei tee ma seda kindlasti. Mul on lihtsalt vaja aega ja loodetavasti tuleb mul mingi geniaalne plaan, mis ma endaga peale hakkan.
Ohh, läkski juba liiga deepiks ära. Igatahes, jaanuar on läinud täitsa kiiresti, enamjaolt töiselt, üldiselt väga hästi. Täna tulevad Kris ja Danielle külla ja kõik on ilus ja toreee, hihi.

Jij bent de liefste van het land, iemand biedt je een helpende hand!

Täna siis lubasin Kaarile, et kirjutan ise siia. mõlemad oleme täna nagu zombid, sest vanad inimesed ju vajavad und...Nii, kui ma nüüd kõigest rääkima hakkaksin, siis alustaks 11ndast novembrist. Movember käis juba täies jõus ja ma otsustasin minna Tilburgi eastpack antidote tuurile. Seal oli siis igasuguseid toredaid bände. Ise läksin loomulikult a day to rememberit kuulama, aga avastasin veel august burns redi, mis oli laivis nagu megaäge. Ja the ghost inside oli ka äge. Põhimõtteliselt nii nii tore oli seal. Aa, kontserdil käisin üksi, huvitav kogemus. Ja siis õhtul sain Danielle ja Elmeriga kokku. Selleks ajaks olin vist paar korda juba keelekursusel ka käinud ja avastasin, et sain aru küll, mis nad vahepeal kohalikus keeles rääkisid. Mm, siis sealt läksin vist edasi Amstelveeni, aga sellest juba Kaari kirjutas...
Kaari püüdis vahepeal tarka ka mängida - astroloogia oli tema arust astronautika ja astronoom oli ka keegi naljakas tegelane, kes ta olema ei peaks, aga mul ei ole enam meeles, kuidas see asi täpselt käis.. igatahes, mu jutu põhimõttest peaks aru saama..
Siis sellele järgnesid usual shopping weekendid, päris toredad on need muidu.. Ja mõnel põhapäeval üritan ma eriti tubli olla ja terve päeva keelt õppida. Danielle täna üllatus meeldivalt, kui palju ma rääkida oskan. Ja häälduse kohalt sain ka kiitusi, kuigi mulle väga ei meeldi see kahtlane hhhh vms. :D peaks piisavalt selge olema ju?
Nii, ja nüüd jõudsingi selle nädalavahetuseni. Laupäeva hommikul üritasin, tõesti üritasin vara üles tõusta, aga noh, pole vist vaja seletada. Põhimõtteliselt läksin Amsterdami, Kaari pidi mulle vastu ka tulema, aga kuna ta oli eelmisest õhtust nii väsinud, siis ta hilines päris kõvasti. Aga sel ajal, kui ma Kaarit ootasin nägin ma igasugust nalja. Näiteks üks vend sõitis rattaga ja tuleks oli põranda/seinalamp, juhe oli ka veel küljes. Siis tuli järgmine, tal oli ratta ümber nagu süst vms, ma ei saanudki täpselt aru, mis möll seal toimus, aga see nägi äge välja. Loomulikult jooksid ringi Sinterklaas ja paar zwarte pietsi. People watchi tegin ka, loomulikult. Lõpuks jõudis siis Kaari ka kohale. Ammu oli meil plaanitud jäätise-date, sellele lisandus ka mandariinid ja šokolaad. good... Mingi vegeteerisime niisama siis Kaari juures ja õhtul läksime välja. Nillisime ja narrisime mehi. Ohh, kuidas mulle meeldib kõigi reaktsioon, kui me ütleme, et me oleme kaksikud, nagu nad hakkavad silmi kissitama ja vaatavad eriti segaduses pilguga meile otsa ja üldjuhul ütlevad "nooo, how come you have red hair and she has blond?" Kohalikud poisid on aga veel avameelsemad ja küsivad veel juurde, et miks mul suurem büst on. Teine asi on veel see, kui vanust küsitakse. Enamus pakkub siiski kuskil 22 või nii. Ja sellele järgneb järjekordselt see silmade kissitamine ja segaduses pilk, kui kumbki meist ütleb 19. Ma just muide avastasin, et varsti polegi enam 19.. Nii, aga koju jõudsime kuskil 5.30 või nii. Ja ega kaua magada ei lastud, pool 9 äratus ja Utrechti. Saime Daniellega kokku, mis on alati väga tore. Kurdame kõik enda mured ja kuulame uuemat gossipit. Aga põhimõte on see, et kõigil on nii hea tuju pärast, et võiks maailma vallutama minna. Ja praegu on tunne, et kui ma 16 tundi järjest magada saaks, siis lähengi ja vallutan kõik.
Siis veel tähtis teadaanne - ma saabun Tallinna lennujaama 14ndal detsembril. Pärnus tahan olla vähemalt 18nda õhtul. Plaan oli ilmselt siis Tallinnast Tartusse minna, kui keegi mõtleb välja hea sõjaplaani, siis tahan kuulda. Aa, seda ka, et ma tulen koHVriga, et kommid on siis minuga. Niisama, kui see peaks kellegi meelt muutma :D
Mmm, kindlasti on veel midagi tähtsat, millest ma kirjutama peaks, aga ega pea pole prügikast. Igatahes, tot gauw!
Kõige ägedam Kris. (true story)

Unimütsid.

Youuu niggas! Mis üleval? Terve selle nädala olen ma olnud laisem kui üks korralik laiskloom, seega ärge sellest postitusest palju lootke.
Igatahes, ütleme nii, et ma olen hakanud lastele halba mõju avaldama. Nimelt üks päev aitasin siis Tamarat vannitada ja kui ma teda vannist välja tõstsin, nägi ta käel minu tatoveeringut. Let me see, let me see, hakkas kohe pihta, uuris ja puuris siis ning küsis: "but why, you not clean this off?". Mina siis üritan kuidagi seletada väga lihtsate sõnadega, et see on permanent(kindlasti kõige arusaadavam sõna mu seletuses) ja, et see on nagu peaaegu nõela või no päris tatoveering noh. Siis ei tea kust, hakkab tema tatoveerimis ininat tegema, ma isegi ei osanud arvata, et ta teab, et seda nii tehakse, aga väidetavalt oli tal ema seletanud. Ja järgmisena teatas ta, et tema teeb ka endale, kui ta loomulikult suuremaks kasvab. Aga mitte sellise nagu mul, ikka migni lille või printsessi või mõlemad. Mis ma oskan kosta selle peale, ma ütlesin, et eks me vaatame seda asja tulevikus jah. Muide mul on endal ka juba paar nädalat väga suur tahtmine uut tatokat teha, aga ma pole veel suutnud päris täpselt otsustada.
Lisaks tatoveerimistungile küsis Tamara emalt, et millal tema saab sellised juuksed nagu Kaaril, sellised heledad ja blondid. Õnneks ema vastas kohe, et mitte kunagi. Mina ka ei lubaks blondeerida, tal on nagu kõiiige ilusamad tumepruunid juuksed ja lokid, mis näevad välja nagu päris lokitajaga tehtud, aga need on päris. Uskumatu, ja need tumepruunid rosinasilmad, kindlasti on ta tulevikus südametemurdja.
Niinii, mis siis veel? Aa teate, me saimega Berthaga sinna finaalkolmikusse ja nüüd esmaspäeval või teisipäeval nad teatavad, et nad valisid meid ja me saame aastaks ümbermaailmareisile:) Pöidlad pihku ja aitäh juba, et te kõik hääletasite:)!
Eile ma korra käisin Utrechtis ja sain Krissuga kokku, mis on alati tore.
Ja teate, mis juhtus veel kolmapäeval. Nimelt teatas Ed Sheeran, et ta esineb Amsterdamis märtsis ja piletid müüdi migni paari tunniga välja. Ja loomulikult nägin mina seda alles õhtul. Naguuu noooo, ma mingi tahtsin täiega minna, aga ma loodan südamest, et ta teatab, et nad teeval lisakontserdi või panevad pileteid müüki veel vms.
Igatahes, ega see jutt täna väga ei jookse, ma siis lihtsalt lõpetan ära ja juba peaaegu kolme nädala pärast saab kojuuu. Tahaks küll juba hulllult!!!

Aurusaun.

Naisednaised! Ma tulen kojuuu! Just bookisin enda piletid 19ndaks detsembriks ja tagasi lendan 4ndal jaanuaril. Pange siis kõik enda kalender-märkmikutesse kirja!
Aga nüüd möödunu juurde. Reede õhtu kella kaheksa ajal võtsin ette sõidu Utrechi Krissu juurde. Kohale jõudsingi umbes poole kümne ajal ja kuna mõlemal oli olnud väsitav päev ja nädal seljataga otsustasime mitte välja minna. Enne seda käisime muidugi Albert Heijnist läbi ostsime Ben&Jerry's Coconutterly Fair. Uuuh, kui hea see oli - chocolate ice cream, coconut caramel swirls & chocolatey covered coconut caramel crunch. Mul on hea meel, kui ma vähemalt ühele inimesele nüüd jäätise isu peale ajasin!
Ja Jillzi ostsime ka, aga kuna Kris ei viitsinud alt avajat otsida, pidime me igasuguseid imenippe väljumihklite ja lusikaotstega proovima. Pärast verd ja pisaraid saime suure pingutamise peale pudelid lahti ja Sõprade maraton võis alata.
Hommikul ärkasime varakult laste laulmise peale ja veidi selle peale ka, et uskuge või mitte, aga kaksikud ei magagi enam poole päevani, täiesti sisse on harjunud juba see palju varem ärkamine. Aga see ei takistanud Krissut uimerdamast ja netis niisama trollimast. Õnneks tuli appi karma ja Krissu ees seinal seisis ämblik, mis Krissu kohe kiiresti voodist püsti ajas. Läksime bussiga linna shoppama ja leidsime igasugu huvitavaid asju. Kris ostis mantli, kleidi, koti ja mina sain uued saapad, koti, pidžaama, võib-olla me ostsime veel midagi, aga hetkel küll ei meenu. Kui jalad juba poodides tatsumisest väsinud sõitsime Amersoorti ja saime Daniellega kokku. Tegime koos õhtusöögi ja catchisime upi. Umbes kümne ajal jõudsin mina lõpuks oma saja kotiga koju tagasi ja sättisin ennast kähku valmis, et Jeni ja Staceyga välja minna.
Pühapäeva veetsin põhimõtteliselt terve päeva voodis, sest kuna ilm otsustas eelmine nädal teisipäeval päeva pealt külmaks minna, suutsin muidugi ma selle külma kohe endale sisse tõmmata. Ehk siis nüüd kohin ja nuuskan nina iga sekund. See pühapäev oli hea kõigest välja puhata ja end veidi tervemaks lebotada. Ja väljas on niii udune, iga päev lähen hommikul Luckyga välja ja ei näe enda ninaotsagi ja päeval ei lähe ära ka see udu.
Ja kõige selle vahepeal ma olen juba kolm viimast nädalat ainult Ed Sheerani uut plaati kuulanud. Uskumatu mees, geniaalsed sõnad ja nagu lihtsalt ma soovitan südamest. Ma isegi ei oska ühtegi kindlat laulu välja tuua. Wake Me Up on niiiiiiiiii ilus. Ja Kiss Me, Give Me Love, The A Team. Need laulud on kõik sellised rahulikud, akustilised ja kui see kitarrikeel ikka hästi heliseb siis võtab silma märjaks küll. You Need Me, I Don't Need You on selline hip-hopilikum ja nagu geniaalsed sõnad on sellel laulul. Lego House on ka niii ilus, video on ka niii äge - ma ei hakka selle pointi lahti seletama, aga Rubert Grint on selles ka - vaadake kindlasti!!!!
Lisaks Ed Sheeranile olen ma viimasel ajal päris tihti ikka Hot Chelle Raed kuulanud. Nii toredad laulud, tahaks kohe püsti tõusta ja tantsida, poisid on ka ilusad. Muide nad võitsid eile just American Music Awardsil Best New Artisti. Joe Jonas andis auhinna, hihihii minu pidu päev, nii palju ilusaid inimesi paari minuti jooksul.
Katy Perry uut videot The One Who Got Away olete näinud ikka kõik? Nii ilus laul juba ja video ka iluus. Bruno Marsil on ka see Twilighti soundtracki lugu ja video - ilusilusilus.
http://www.youtube.com/watch?v=xADSSBs34is Kuulake nüüd siis ühte seda ilusat laulu ja nightynight:) !

Pidu ja pillerkaar

Tereeee! Et Mamma Paijul peale lehe refreshimist ikka midagi lugeda ka oleks, räägin, mis nädalaga juhtunud.
Neljapäeval ja reedel oli suhteliselt vaikne, ei teinudki midagi põnevat. Laupäeva hommikul aga hakkasime Brugge poole sõitma. Kokku sai oma tagumisi põski piinatud umbes kolm tundi ning siis olimegi kohal. Brugge on niiii ilus, nagu muinasjutt. Säilinud on keskaegsed tornid, majad. Igal pool on suured laadad, kanalid ja kaloppivad hobused ja šokolaadipoekesed. Kõigepealt võtsime suuna enda ööbimispaika, 5 tärni hotelli Kempinski Hotel Dukes Palace, mis nagu nimigi ütleb oli vanasti hertsogi palee, kuid on nüüd kasutusel hotellina. Kõik oli nii ilus ja uhke, aknast paistis meeletu suur aed; voodis magades tundsin end kui printsess herneteral - ülipehme ja mõnus; bassein tundus nagu paradiis, nii rahulik ja lõõgastav, mängis klassikaline muusika; hommikusöögi valik oli nii meeletu, et ma sõin ennast lõhki, sest ma tahtsin võimalikult palju asju maitsta:D. Linna peal jalutasime, käisime šokolaadipoodides, sõitsime kanalil paadiga, shoppasime, sõime palju belgia šokolaadi ja vahvleid.
Järgmine päev sõitsimegi kodu poole tagasi ning seal ootas meid Kris, kes oli eelneva päeva Luckyl silma peal hoidnud. Jutustasime kähku, mis on juhtunud vahepeal ning saatsingi ta rongile.
Esmaspäev on alati kiire päev, sest on suur koristuspäev ning lisaks küpsetasin banaani-šokolaaid muffineid, kuna teisipäeval oli Tamara sünnipäev. Muffinid tulid välja superhead ning lapsed aitasid neid kaunistada, mis oli väga tore. Teisipäev oli ka hästi kiire, sest oligi sünnipäev ning päeval küpsetasin veel kooki, sest muffinid viisime preschooli kaasa. Ma käisin ka esimest korda siis nende koolis ja i must say - uskumatu. Nagu kohe sisse astudes on aru saada, kui palju raha on sinna sisse pandud ikka. See on ikka suur kool, kuni keskkoolini välja ja klassid pole kunagi suuremad kui u 20 last ja igas klassis on kaks õpetajat. Lisaks on igal ainel veel eraldi õpetaja. Põhimõtteliselt on igal laual lapsele ipod ja veel mingid uhked tehnika vidinad. Neil käivad tähtsad bioloogid ja astronaudid rääkimas, kui vastav teema on. Ja kool on vägal heal tasemel õppekvaliteedi poolest ning nad tahavad lapsi individuaalselt nende huvide põhjal arendada. Seal on drama, music, sports, art classes. Kõik oli uskumatult äge, mul reaalselt tekkis selline suur tahtmine jälle ise kooli minna. Igatahes, peale seda oli kodus üllatus! Olime alt korruse ära kaunistanud õhupallide ja vanikutega. Laual oli minu tehtud šokolaadi-apelsinitort, puuviljad, salat, pasta, pitad ja hummus - kõik oli nii hea. Ma kinkisin Tamarale mingi Barbie, kellel oli kaasas miljon erinevat paari kingi ja kostüüme.
Aga muud polegi praegu vist rääkida, täna olen laisk ja vedelen praegu niisama, aga järgmise korrani ja tsaupakaa:) !
Pildiseeria: