Unimütsid.

Youuu niggas! Mis üleval? Terve selle nädala olen ma olnud laisem kui üks korralik laiskloom, seega ärge sellest postitusest palju lootke.
Igatahes, ütleme nii, et ma olen hakanud lastele halba mõju avaldama. Nimelt üks päev aitasin siis Tamarat vannitada ja kui ma teda vannist välja tõstsin, nägi ta käel minu tatoveeringut. Let me see, let me see, hakkas kohe pihta, uuris ja puuris siis ning küsis: "but why, you not clean this off?". Mina siis üritan kuidagi seletada väga lihtsate sõnadega, et see on permanent(kindlasti kõige arusaadavam sõna mu seletuses) ja, et see on nagu peaaegu nõela või no päris tatoveering noh. Siis ei tea kust, hakkab tema tatoveerimis ininat tegema, ma isegi ei osanud arvata, et ta teab, et seda nii tehakse, aga väidetavalt oli tal ema seletanud. Ja järgmisena teatas ta, et tema teeb ka endale, kui ta loomulikult suuremaks kasvab. Aga mitte sellise nagu mul, ikka migni lille või printsessi või mõlemad. Mis ma oskan kosta selle peale, ma ütlesin, et eks me vaatame seda asja tulevikus jah. Muide mul on endal ka juba paar nädalat väga suur tahtmine uut tatokat teha, aga ma pole veel suutnud päris täpselt otsustada.
Lisaks tatoveerimistungile küsis Tamara emalt, et millal tema saab sellised juuksed nagu Kaaril, sellised heledad ja blondid. Õnneks ema vastas kohe, et mitte kunagi. Mina ka ei lubaks blondeerida, tal on nagu kõiiige ilusamad tumepruunid juuksed ja lokid, mis näevad välja nagu päris lokitajaga tehtud, aga need on päris. Uskumatu, ja need tumepruunid rosinasilmad, kindlasti on ta tulevikus südametemurdja.
Niinii, mis siis veel? Aa teate, me saimega Berthaga sinna finaalkolmikusse ja nüüd esmaspäeval või teisipäeval nad teatavad, et nad valisid meid ja me saame aastaks ümbermaailmareisile:) Pöidlad pihku ja aitäh juba, et te kõik hääletasite:)!
Eile ma korra käisin Utrechtis ja sain Krissuga kokku, mis on alati tore.
Ja teate, mis juhtus veel kolmapäeval. Nimelt teatas Ed Sheeran, et ta esineb Amsterdamis märtsis ja piletid müüdi migni paari tunniga välja. Ja loomulikult nägin mina seda alles õhtul. Naguuu noooo, ma mingi tahtsin täiega minna, aga ma loodan südamest, et ta teatab, et nad teeval lisakontserdi või panevad pileteid müüki veel vms.
Igatahes, ega see jutt täna väga ei jookse, ma siis lihtsalt lõpetan ära ja juba peaaegu kolme nädala pärast saab kojuuu. Tahaks küll juba hulllult!!!

Aurusaun.

Naisednaised! Ma tulen kojuuu! Just bookisin enda piletid 19ndaks detsembriks ja tagasi lendan 4ndal jaanuaril. Pange siis kõik enda kalender-märkmikutesse kirja!
Aga nüüd möödunu juurde. Reede õhtu kella kaheksa ajal võtsin ette sõidu Utrechi Krissu juurde. Kohale jõudsingi umbes poole kümne ajal ja kuna mõlemal oli olnud väsitav päev ja nädal seljataga otsustasime mitte välja minna. Enne seda käisime muidugi Albert Heijnist läbi ostsime Ben&Jerry's Coconutterly Fair. Uuuh, kui hea see oli - chocolate ice cream, coconut caramel swirls & chocolatey covered coconut caramel crunch. Mul on hea meel, kui ma vähemalt ühele inimesele nüüd jäätise isu peale ajasin!
Ja Jillzi ostsime ka, aga kuna Kris ei viitsinud alt avajat otsida, pidime me igasuguseid imenippe väljumihklite ja lusikaotstega proovima. Pärast verd ja pisaraid saime suure pingutamise peale pudelid lahti ja Sõprade maraton võis alata.
Hommikul ärkasime varakult laste laulmise peale ja veidi selle peale ka, et uskuge või mitte, aga kaksikud ei magagi enam poole päevani, täiesti sisse on harjunud juba see palju varem ärkamine. Aga see ei takistanud Krissut uimerdamast ja netis niisama trollimast. Õnneks tuli appi karma ja Krissu ees seinal seisis ämblik, mis Krissu kohe kiiresti voodist püsti ajas. Läksime bussiga linna shoppama ja leidsime igasugu huvitavaid asju. Kris ostis mantli, kleidi, koti ja mina sain uued saapad, koti, pidžaama, võib-olla me ostsime veel midagi, aga hetkel küll ei meenu. Kui jalad juba poodides tatsumisest väsinud sõitsime Amersoorti ja saime Daniellega kokku. Tegime koos õhtusöögi ja catchisime upi. Umbes kümne ajal jõudsin mina lõpuks oma saja kotiga koju tagasi ja sättisin ennast kähku valmis, et Jeni ja Staceyga välja minna.
Pühapäeva veetsin põhimõtteliselt terve päeva voodis, sest kuna ilm otsustas eelmine nädal teisipäeval päeva pealt külmaks minna, suutsin muidugi ma selle külma kohe endale sisse tõmmata. Ehk siis nüüd kohin ja nuuskan nina iga sekund. See pühapäev oli hea kõigest välja puhata ja end veidi tervemaks lebotada. Ja väljas on niii udune, iga päev lähen hommikul Luckyga välja ja ei näe enda ninaotsagi ja päeval ei lähe ära ka see udu.
Ja kõige selle vahepeal ma olen juba kolm viimast nädalat ainult Ed Sheerani uut plaati kuulanud. Uskumatu mees, geniaalsed sõnad ja nagu lihtsalt ma soovitan südamest. Ma isegi ei oska ühtegi kindlat laulu välja tuua. Wake Me Up on niiiiiiiiii ilus. Ja Kiss Me, Give Me Love, The A Team. Need laulud on kõik sellised rahulikud, akustilised ja kui see kitarrikeel ikka hästi heliseb siis võtab silma märjaks küll. You Need Me, I Don't Need You on selline hip-hopilikum ja nagu geniaalsed sõnad on sellel laulul. Lego House on ka niii ilus, video on ka niii äge - ma ei hakka selle pointi lahti seletama, aga Rubert Grint on selles ka - vaadake kindlasti!!!!
Lisaks Ed Sheeranile olen ma viimasel ajal päris tihti ikka Hot Chelle Raed kuulanud. Nii toredad laulud, tahaks kohe püsti tõusta ja tantsida, poisid on ka ilusad. Muide nad võitsid eile just American Music Awardsil Best New Artisti. Joe Jonas andis auhinna, hihihii minu pidu päev, nii palju ilusaid inimesi paari minuti jooksul.
Katy Perry uut videot The One Who Got Away olete näinud ikka kõik? Nii ilus laul juba ja video ka iluus. Bruno Marsil on ka see Twilighti soundtracki lugu ja video - ilusilusilus.
http://www.youtube.com/watch?v=xADSSBs34is Kuulake nüüd siis ühte seda ilusat laulu ja nightynight:) !

Pidu ja pillerkaar

Tereeee! Et Mamma Paijul peale lehe refreshimist ikka midagi lugeda ka oleks, räägin, mis nädalaga juhtunud.
Neljapäeval ja reedel oli suhteliselt vaikne, ei teinudki midagi põnevat. Laupäeva hommikul aga hakkasime Brugge poole sõitma. Kokku sai oma tagumisi põski piinatud umbes kolm tundi ning siis olimegi kohal. Brugge on niiii ilus, nagu muinasjutt. Säilinud on keskaegsed tornid, majad. Igal pool on suured laadad, kanalid ja kaloppivad hobused ja šokolaadipoekesed. Kõigepealt võtsime suuna enda ööbimispaika, 5 tärni hotelli Kempinski Hotel Dukes Palace, mis nagu nimigi ütleb oli vanasti hertsogi palee, kuid on nüüd kasutusel hotellina. Kõik oli nii ilus ja uhke, aknast paistis meeletu suur aed; voodis magades tundsin end kui printsess herneteral - ülipehme ja mõnus; bassein tundus nagu paradiis, nii rahulik ja lõõgastav, mängis klassikaline muusika; hommikusöögi valik oli nii meeletu, et ma sõin ennast lõhki, sest ma tahtsin võimalikult palju asju maitsta:D. Linna peal jalutasime, käisime šokolaadipoodides, sõitsime kanalil paadiga, shoppasime, sõime palju belgia šokolaadi ja vahvleid.
Järgmine päev sõitsimegi kodu poole tagasi ning seal ootas meid Kris, kes oli eelneva päeva Luckyl silma peal hoidnud. Jutustasime kähku, mis on juhtunud vahepeal ning saatsingi ta rongile.
Esmaspäev on alati kiire päev, sest on suur koristuspäev ning lisaks küpsetasin banaani-šokolaaid muffineid, kuna teisipäeval oli Tamara sünnipäev. Muffinid tulid välja superhead ning lapsed aitasid neid kaunistada, mis oli väga tore. Teisipäev oli ka hästi kiire, sest oligi sünnipäev ning päeval küpsetasin veel kooki, sest muffinid viisime preschooli kaasa. Ma käisin ka esimest korda siis nende koolis ja i must say - uskumatu. Nagu kohe sisse astudes on aru saada, kui palju raha on sinna sisse pandud ikka. See on ikka suur kool, kuni keskkoolini välja ja klassid pole kunagi suuremad kui u 20 last ja igas klassis on kaks õpetajat. Lisaks on igal ainel veel eraldi õpetaja. Põhimõtteliselt on igal laual lapsele ipod ja veel mingid uhked tehnika vidinad. Neil käivad tähtsad bioloogid ja astronaudid rääkimas, kui vastav teema on. Ja kool on vägal heal tasemel õppekvaliteedi poolest ning nad tahavad lapsi individuaalselt nende huvide põhjal arendada. Seal on drama, music, sports, art classes. Kõik oli uskumatult äge, mul reaalselt tekkis selline suur tahtmine jälle ise kooli minna. Igatahes, peale seda oli kodus üllatus! Olime alt korruse ära kaunistanud õhupallide ja vanikutega. Laual oli minu tehtud šokolaadi-apelsinitort, puuviljad, salat, pasta, pitad ja hummus - kõik oli nii hea. Ma kinkisin Tamarale mingi Barbie, kellel oli kaasas miljon erinevat paari kingi ja kostüüme.
Aga muud polegi praegu vist rääkida, täna olen laisk ja vedelen praegu niisama, aga järgmise korrani ja tsaupakaa:) !
Pildiseeria:

Lazyyy

Kairi on kogu aeg arvanud, et ma kirjutan ilmselgelt liiga vähe siia, aga minu arust on üks kord nädalas isegi päris hästi. Ja lisaks noomis Bertha, kes ise on nii tihe blogipidaja, et ei jõua ära lugedagi, mitte ainult Carinat vaid ka mind, et juba peab blogi kirjutama. Ma ise mõtlesin sellele ka juba paar päeva tagasi, aga ma lihtsalt ei viitsi seda käsile võtta mõni kord. Üks lõik tänasest postitusest puudutab mu pere, kelle juures ma elan, sest väidetavalt pole ma nendest midagi veel kirjutanud. Aga enne viin teid asjadega kurssi, mis ma vahepeal teinud olen. Kuna vahepeal sattus ka Kris imekombel siia, siis lubasin endale veel pikema pausi vahele ja märkasin praegu, et viimati sai kirjutatud täpselt novembrikuu alguses. Kuna vanust on mul juba omajagu ja ega see mälu kõike enam ei mäleta, jutustan ainult sellest, mis kohe esmapilgul meenub.
Kolmapäev 2.nov arvatavasti käisin väljas, sest nagu juba traditsiooniks on saanud oli wine workout wednesday. Ega ma väga palju sellest ei mäletagi, mitte sellepärast, et ma oleks purjus olnud, vaid ju siis sellepärast, et midagi väga erilist ei juhtunud. Istusime Palladiumis, kus oli meie ees lauas kaks meest, kellest üks meile koguaeg enda buttcracki pidas vajalikuks näidata. Peale selle suutsime me enda gossipi ja catch upi jutu vahelt märgata, et nad olid üheks õhtuks kutsunud endaga välja kolm erinevat gruppi naisi. Nimelt esimesena saabusid sellised ilusad, aga mitte oluliselt meikimata, nagu girl-next-door tüüpi näitsikud. Ei läinud palju aega mööda, kui olid kohal vesinikupeade ja geelküüntega bimbod. Ning veidi aja pärast tulid väga üleslöödud tumedapäised neiud. Küll see oli põnev, kuidas nad end nende miljoni naise vahel jagasid, esimesed neiud jäid põhimõtteliselt omapea rääkima ning ülejäänute hulgast oli neil suur valikuvõimalus. Meie lihtsalt istusime ja irnusime, kuidas saab selline asi võimalik olla, kui mind oleks kuskile nii kutsutud oleks ma juba esimesena püsti tõusnud ja ära läinud. Nagu reaalselt, päris koomiline oli vaadata, kuidas kaks keskealist isegi mitte ilusat meest naisi lantisid. Igatahes varsi me lahkusime, sest mul tuleb alati tantsutuju ja siis me läheme kuskile pubisse, kus enamasti lastakse alati Krissu lemmik tantsuhitti Give Me Everything, õnneks ka sel korral.
Neljapäev möödus alguses päris uniselt ja siis ma ikka koristasin ja kraamisin niisama. Millega mulle meenus, et kolmapäeval oli 30STM Riias, aii kui kurb, et ei saanud minna. Ja soola haavale raputas ka see, et päev enne ja pärast seda otsustas Mtv igal momendil nende live'i mängida, kui ma teleka juhuslikult käima panin. Nii ma siis istusin oma kaks kolm korda järjest telksi ees diivanil ja laulsin Kings and Queensi kõva häälega kaasa. Jumal tänatud, et kedagi kodus polnud! Ja lisaks oli samal päeval Amsterdamis Hot Chelle Rae, mis oli välja müüdud ja sinna ka ei saanud minna, mis oleks olnud ikka väga tore. Ja mitte ainult sellepärast, et bassimängija ja laulja hingematvalt kenad on.
Reedel tegime mu naabri Jeniga playdate'i ja lapsed vaatasid Karate Kidi, sõime pitsat ja hot doge. Meie lakkisime küüsi ja jõime veini, sest läksime peale seda kui vanemad kodus ja lapsed magasid veel välja. Päris paljudesse kohtadesse jõudsime. Esmalt olime mingis klubi moodi kohas, mille nime ma ei tea, aga kuhu pidi olema 21, et sisse saada. Tegin 21-aastase näo ette ja minult ei küsitud isegi dokumenti, missest, et ma üldjuhul 16 välja näen. Siis läksime veel Rembrandtpleinile ja õhtu lõpuks jõudsime ikka tagasi Leidsepleinile. Koju jõudsime umbes poole kuue ajal. Kui ma kuue ajal lõpuks pea padjale sain, oli plaanis sajani magada, aga ma olin juba kümne ajal üleval. Aga õnneks polnud mul midagi oluliselt plaanis, väsinud olin natuke ja veidi koristasin ja lebotasin põhimõtteliselt terve päeva.
Pühapäeval tahtsid Allison ja Jen mulle ameerika jalgpalli vaatamist õpetada. Enne seda päeval käisin veel jalgrattaga Vondeparkis, mis on siis Amsterdami kesklinnas põhimõtteliselt üks hiigelsuur park ja jalutasime seal paar ringi. Vondelpark on niii ilus, kõik jooksevad ja koerad jalutavad ja vesi vuliseb ja nii rahulik on seal, ideaalne koht, kuhu minna, et turistidest ja linnamürast eemaele saada. Õhtul siis istusimegi ühes spordipubis ja vaatasime jalgpalli, mina vaatasin ikka enamus ajast eurooplaste jalgpalli ehk siis soccerit, nagu ameeriklsed seda kutsuvad, sest ameerika jalgpallist, ma väga palju aru ei saanud. No tegelikult sain ikka, aga nad lihtsalt hüppasid ja kargasid selle palli järel ja mul tuli tahes tahtmata ainult see meelde, kuidas Ross Friendsis üritab kõva mees olla ja ameerika jalgpalli mängida.
Hmm, let me think... esmaspäev koristasin, sõitsin linna rattaga, saime Daniellega kokku korra, jutustasime kohvikus, sõitsin tagasi ja see oligi suures plaanis mu kogu esmaspäev. Teisipäeval ma isegi ei mäleta, mis ma tegin, ju siis mitte midagi erilist. Kolmapäeval läksime Pathe Tuschinski kinno, kus oli Ladies Night ja näidati filmi The Help. Lisaks šampusele, makroonidele ja kingikottidele, tuli veel Sinterklaas külla ja jagas veel kingitusi. Filmi lõppedes oli vähemalt pooltel naistel silmad nutmisest paistes, kaasaarvatud minul. Päris naljakas oli ikka välja minna kinosaalist, kui kõik vastutulevad inimesed on nutetud nägudega. Läksime veel Palladiumi veini jooma ning kihutasimegi ratastega koju unele.
Eile ei juhtunud väga midagi huvitavat vist, magasin pool päeva maha, nii hea uni oli. Ja täna tegin hommikused toimetused nii kiiresti ära, et saaks ruttu linna minna. Nimelt oli plaanis osta endale soojem talvejope, aga ohheii seda ma ei leidnud.
Aga homme sõidame perega Brugge/Bruge'sse, mis asub Belgias. Kolmetunnine autosõit peaks olema talutav, sest lastel on mõlemal eraldi dvd-d. Ega ma palju ei teagi, mis me seal teeme või nii, lihtsalt puhkame, shoppame, vaatame linnas ringi. Seda ma tean igatahes, et nad broneerisid selle linna kõige luksuslikuma 5-tärni hotelli koos spa-ga. Hihihi, ootan huviga:D
Ja nüüd mu perest natukene. Vanemad on hästi mõistlikud ja toredad, abielus olnud juba peaaegu 20 aastat, neil on kaks last Tamara, kellel on teisipäeval sünnipäev ja saab 5-seks ning Daniel, kes on 8. Naltsivennad on need lapsed ikka, kogu aeg leiutavad midagi välja ja tahavad rääkida ja näidata. Nad käivad international schoolis Amsterdamis ja õpivad siis inglise keelt. Ega ma kõike veel aru ei saa, mis nad mulle rääkida tahavad, aga enamus asjad saame räägitud ja nad õpivad nii kiiresti. Nad õpetavad mind ka, ma oskan juba paari asja heebrea keeles öelda, kirjutamist ma hetkel veel proovima ei hakka. Lucky on nende koer, kes enamus ajast suudab täiesti normaalne olla, aga kui mina olen üksi kodus siis ta on nagu kurjas vaimust vaevatud. Reaalselt, närib kõiki asju, mis võimalik, ta on juba mu kaks huulepalsamit ära söönud. Haugub vahetpidamata ja teeb igast tsirkust. Aga jah, ma olen väga rahul praegu siin, mis on peamine. Ja lõpuks pilt Luckyst, kuidas ta magab.

Hei. Minul läheb väga hästi, tänan küsimast. Veedan siin toredalt aega 3-aastaste poistega. Nad teavad küll rohkem automarke kui mina, aga saangi äkki varst selgeks kõik need. Muidu on nad ka ägedad. Õnneks neile väga meeldib minu kokkamine ka. Hakklihakaste ja sellised möllud võeti suure isuga vastu. Hollandi keelt räägin ka juba veidi, ehk siis mõned sõnad ainult tegelikult, aga asi seegi :D Vahepeal nad vaatavad, et mis jama ma suust välja ajan, aga eks keelekursus teeb asjad lihtsamaks.
Kaari ja Berts naersid ükspäev, et ma ei oska koristada. Või noh tegelikult see pole mingi uudis, nad naeravad seda juba ammu. Vähemalt öeldi mulle, et tegin väga head tööd. Anthea Turnerit vaadates on midagi ikka külge ka jäänud.
Homme on selline tore päev, et ma lähen Utrechti shoppama. Ma elan Utrechtist nagu rongiga 5 minuti kaugusel. Tulen tagasi kindlasti mingite ägedate saakidega. Normaalsed inimesed läheksid vabal päeval umbes 12 ajal linna, eks? Ma sügavalt kahtlen, et ma normaalne oleks seljuhul. Eelmisel laupäeval ärkasin laste laulmise peale üles kell 8, ootan huviga, mis homme saab :D
Aa, täna oli mul selline usual day, ehk siis viisin lapsed lasteaeda, organiseerisin elutoa kappe ja lebotasin vannis. Ma võisin seda siiski endale lubada, eile ma koristasin terve päeva, vahelduva eduga. Ma ütleks, et hea nädal.
Olge toredad,
Kris.

Bats and Cats

Nagu ma juba eelnevas postitutes mainisin siis oli möödunud nädalavahetusel oodata uhkeid Halloweeni pidustusi. Pidi otsima kostüüme, valmistama teemakohaseid hõrgutisi ja varuma ohtralt kommi. Reedel õhtupoolikul läksingi siis koos väikese ämbliku ja kummitusega naabrite juurde peole. Kõik snackid, mis me päeval valmistasime olid imehead, ma oleks võinud ennast lõhki süüa. Veidi aega lapsed siis möllasid ja kui lärm juba talumatuks muutus otsustati välja trick or treatima minna. Kuna enamus international schooli peresid elab siin naabruskonnas siis oli kooli poolt planeeritud kindel kellaaeg, millal kõik kommi lunimas käivad. Ütleme nii, et see oli päris hullumeelne, aga heas mõttes. Lapsi oli ilmselgelt liiga palju ja kõik vanemad ainult hüüdsid, et nad oma võsukesi ära ei kaotaks. Kostüümid olid ühel uhkemad kui teisel ja kommisaak oli õhtuks ikka päris korralik.
Laupäeva hommikul tuli Kris mulle külla ja esmalt käisime veel Amsterdami kostüümipoodides ringi, et talle ka õhtuks korralik outfit leida. See meil õnnestus ning võisime tagasi koju sättima minna. Mina otsustasin olla kass ja Kris Batwoman. Meie hulgas oli veel Pink, politsei, jänku, saatan ja burlesk tantsija. Olime juba varakult valmistunud ja otsustasime minna Odeoni, kus toimus pidu nimega Freak Show. Võib täiesti vabalt öelda, et seda see ka oli. Nimelt kostüüm oli kohustuslik ning paljud olid sellega väga palju vaeva näinud, mis oli äge. Aga sellega seoses oli päris raske inimestest aru saada. Muidugi kui paksu meigikorra alt kõik kortsud eriti näha olid, oli ilmselge, et inimesed on meie jaoks liiga vanad. Ja teine äärmus oli underdressed, kas siis lihtsalt teksad ja mingid saatanatiivad või täiesti tavaline riietus ja kähku paberist ja teibist meisterdatud näomask, mis polnud just kõige paremini välja kukkunud. Muusika ei olnud ka päris meie rida ning lava peal väänlesid just kui kaks Vaido Neigaust, kes üritasid mingit show-etteastet pakkuda. Varsti kui olime sellest kõigest tüdinenud, läksime tagasi Leidsepleinile, kus me ka alguses kiire peatuse tegime. Seitsmesest grupist oli alles jäänud neli ning otsustasime peaaegu kõik väikesed baarid läbi käia. See oli ikka päris koomiline, astume siis sisse, et paar lugu tantsida ja järgmisesse kohta minna, ning teel tantsupõrandale ja välja, tegelikult ükskõik kuhu, tehti umbes miljon mjäutamist, mu kassikõrvade näppimist, armatusavaldust, pilti jne. See oli ikka päris naljakas, et põhimõtteliselt ainult paar kostüümielementi suudavad inimesi nii palju entertainida. Saba ma suutsin ühel tantsupõrandal ära kaotada, aga seda ma eeldasin juba enne välja minekut, sest ma ei saanud sellega ikka üldse istutud ega astutud. Kui kogu see tantsimine oli juba villid jalgadele teinud, hakkasime kodu poole astuma. Kuna öösel keerati kella siis tegelikult jõudsime me koju umbes viie ajal, aga kell oli neli, saimegi ühe tunnikese kauem magada.
Pühapäeval oligi plaanis minna Utrechti ja saada kokku Daniellega. Temaga oli kaasas ka tema poiss ning me läksime ühe tema sõbra juurde. Seni kuni meie üksteist vahepeal juhtuvaga kurssi viisime tegid poisid süüa ja see tuli neil niii hästi välja! Kuna juttu jätkus kauemaks jõudsin ma koju alles südaöö paiku, sest rongi- ja bussisõit võttis ka umbes tunnikese. Ja eile oli suhteliselt rahulik, tegin ikka enda koduseid toimetusi, koristasin, pesin pesu jne. Täna teeme lastega koos šokolaadiküpsiseid, tahaks praegu juba ühte. Homme on 30 Seconds to Marsi kontsert Riias, kus me kahjuks ei lähe. Ja nüüd nad just panid eile selle video, mis nad Tallinnas lavalt filmisid, mis muudab mitteminemise veel kurvemaks, sest oleks ikka hullult tahtnud minna. Homme on Paradisos Hot Chelle Rae ka, aga see on ka juba väljamüüdud, kui keegi ei tea, mis bändiga on tegu siis seda laulu Tonight Tonight olete te ikka kuulud, nad on selline poprock bänd, teevad sellised tantsulisi ja heatujulaule. Ja veel on One Night Only järgmine nädal Amsterdamis, ma ei teagi veel, kas minna või mitte. Lisaks neile on lähiajal veel The Kooks, Maria Mena, Sxrillex, Gemini, Sunrise Avenue, Kaiser Chiefs, The Pretty Reckless, Incubus jne. Ja Kris läheb järgmisel reedel A Day to Rememberi ja August Burn Redi kontserdile Tilburgis, aga ma pole kindel veel, kas ma lähen. Ja järgmine päev on Rockacademia avatud uste päev, kuhu on meil ka plaanis minna, et veidi selle kooli kohta infot saada, äkki tuleb tulevikus kasuks.
Ja veel üks suur uudis. Nimelt osalses Bertha mitu kuud tagasi facebookis mingil ümbermaailmareisi konkursil ja nüüd on ta 15 finalisti hulgas. Pidi valima reisibuddy, kelleks olen mina:D ja kõik peavad nüüd hääletama siin:
https://www.facebook.com/ultimateyearout?sk=app_122170451210886
et me ikka kolme parima hulka saaks ja siis on juba žürii otsus, kes neist kolmest paarist saab aastaks igal pool maailmas ringi reisida! Päris hull oleks ikka kui me selle võidaks! Ehk siis kõik jagage oma sõprade ja sõprade ja sõprade sõpradele seda linki ja paluge ilusasti Bertha ja Kaari poolt hääletada, aitähhhhhh:)!