Kolmapäev 2.nov arvatavasti käisin väljas, sest nagu juba traditsiooniks on saanud oli wine workout wednesday. Ega ma väga palju sellest ei mäletagi, mitte sellepärast, et ma oleks purjus olnud, vaid ju siis sellepärast, et midagi väga erilist ei juhtunud. Istusime Palladiumis, kus oli meie ees lauas kaks meest, kellest üks meile koguaeg enda buttcracki pidas vajalikuks näidata. Peale selle suutsime me enda gossipi ja catch upi jutu vahelt märgata, et nad olid üheks õhtuks kutsunud endaga välja kolm erinevat gruppi naisi. Nimelt esimesena saabusid sellised ilusad, aga mitte oluliselt meikimata, nagu girl-next-door tüüpi näitsikud. Ei läinud palju aega mööda, kui olid kohal vesinikupeade ja geelküüntega bimbod. Ning veidi aja pärast tulid väga üleslöödud tumedapäised neiud. Küll see oli põnev, kuidas nad end nende miljoni naise vahel jagasid, esimesed neiud jäid põhimõtteliselt omapea rääkima ning ülejäänute hulgast oli neil suur valikuvõimalus. Meie lihtsalt istusime ja irnusime, kuidas saab selline asi võimalik olla, kui mind oleks kuskile nii kutsutud oleks ma juba esimesena püsti tõusnud ja ära läinud. Nagu reaalselt, päris koomiline oli vaadata, kuidas kaks keskealist isegi mitte ilusat meest naisi lantisid. Igatahes varsi me lahkusime, sest mul tuleb alati tantsutuju ja siis me läheme kuskile pubisse, kus enamasti lastakse alati Krissu lemmik tantsuhitti Give Me Everything, õnneks ka sel korral.
Neljapäev möödus alguses päris uniselt ja siis ma ikka koristasin ja kraamisin niisama. Millega mulle meenus, et kolmapäeval oli 30STM Riias, aii kui kurb, et ei saanud minna. Ja soola haavale raputas ka see, et päev enne ja pärast seda otsustas Mtv igal momendil nende live'i mängida, kui ma teleka juhuslikult käima panin. Nii ma siis istusin oma kaks kolm korda järjest telksi ees diivanil ja laulsin Kings and Queensi kõva häälega kaasa. Jumal tänatud, et kedagi kodus polnud! Ja lisaks oli samal päeval Amsterdamis Hot Chelle Rae, mis oli välja müüdud ja sinna ka ei saanud minna, mis oleks olnud ikka väga tore. Ja mitte ainult sellepärast, et bassimängija ja laulja hingematvalt kenad on.
Reedel tegime mu naabri Jeniga playdate'i ja lapsed vaatasid Karate Kidi, sõime pitsat ja hot doge. Meie lakkisime küüsi ja jõime veini, sest läksime peale seda kui vanemad kodus ja lapsed magasid veel välja. Päris paljudesse kohtadesse jõudsime. Esmalt olime mingis klubi moodi kohas, mille nime ma ei tea, aga kuhu pidi olema 21, et sisse saada. Tegin 21-aastase näo ette ja minult ei küsitud isegi dokumenti, missest, et ma üldjuhul 16 välja näen. Siis läksime veel Rembrandtpleinile ja õhtu lõpuks jõudsime ikka tagasi Leidsepleinile. Koju jõudsime umbes poole kuue ajal. Kui ma kuue ajal lõpuks pea padjale sain, oli plaanis sajani magada, aga ma olin juba kümne ajal üleval. Aga õnneks polnud mul midagi oluliselt plaanis, väsinud olin natuke ja veidi koristasin ja lebotasin põhimõtteliselt terve päeva.
Pühapäeval tahtsid Allison ja Jen mulle ameerika jalgpalli vaatamist õpetada. Enne seda päeval käisin veel jalgrattaga Vondeparkis, mis on siis Amsterdami kesklinnas põhimõtteliselt üks hiigelsuur park ja jalutasime seal paar ringi. Vondelpark on niii ilus, kõik jooksevad ja koerad jalutavad ja vesi vuliseb ja nii rahulik on seal, ideaalne koht, kuhu minna, et turistidest ja linnamürast eemaele saada. Õhtul siis istusimegi ühes spordipubis ja vaatasime jalgpalli, mina vaatasin ikka enamus ajast eurooplaste jalgpalli ehk siis soccerit, nagu ameeriklsed seda kutsuvad, sest ameerika jalgpallist, ma väga palju aru ei saanud. No tegelikult sain ikka, aga nad lihtsalt hüppasid ja kargasid selle palli järel ja mul tuli tahes tahtmata ainult see meelde, kuidas Ross Friendsis üritab kõva mees olla ja ameerika jalgpalli mängida.
Hmm, let me think... esmaspäev koristasin, sõitsin linna rattaga, saime Daniellega kokku korra, jutustasime kohvikus, sõitsin tagasi ja see oligi suures plaanis mu kogu esmaspäev. Teisipäeval ma isegi ei mäleta, mis ma tegin, ju siis mitte midagi erilist. Kolmapäeval läksime Pathe Tuschinski kinno, kus oli Ladies Night ja näidati filmi The Help. Lisaks šampusele, makroonidele ja kingikottidele, tuli veel Sinterklaas külla ja jagas veel kingitusi. Filmi lõppedes oli vähemalt pooltel naistel silmad nutmisest paistes, kaasaarvatud minul. Päris naljakas oli ikka välja minna kinosaalist, kui kõik vastutulevad inimesed on nutetud nägudega. Läksime veel Palladiumi veini jooma ning kihutasimegi ratastega koju unele.
Eile ei juhtunud väga midagi huvitavat vist, magasin pool päeva maha, nii hea uni oli. Ja täna tegin hommikused toimetused nii kiiresti ära, et saaks ruttu linna minna. Nimelt oli plaanis osta endale soojem talvejope, aga ohheii seda ma ei leidnud.
Aga homme sõidame perega Brugge/Bruge'sse, mis asub Belgias. Kolmetunnine autosõit peaks olema talutav, sest lastel on mõlemal eraldi dvd-d. Ega ma palju ei teagi, mis me seal teeme või nii, lihtsalt puhkame, shoppame, vaatame linnas ringi. Seda ma tean igatahes, et nad broneerisid selle linna kõige luksuslikuma 5-tärni hotelli koos spa-ga. Hihihi, ootan huviga:D
Ja nüüd mu perest natukene. Vanemad on hästi mõistlikud ja toredad, abielus olnud juba peaaegu 20 aastat, neil on kaks last Tamara, kellel on teisipäeval sünnipäev ja saab 5-seks ning Daniel, kes on 8. Naltsivennad on need lapsed ikka, kogu aeg leiutavad midagi välja ja tahavad rääkida ja näidata. Nad käivad international schoolis Amsterdamis ja õpivad siis inglise keelt. Ega ma kõike veel aru ei saa, mis nad mulle rääkida tahavad, aga enamus asjad saame räägitud ja nad õpivad nii kiiresti. Nad õpetavad mind ka, ma oskan juba paari asja heebrea keeles öelda, kirjutamist ma hetkel veel proovima ei hakka. Lucky on nende koer, kes enamus ajast suudab täiesti normaalne olla, aga kui mina olen üksi kodus siis ta on nagu kurjas vaimust vaevatud. Reaalselt, närib kõiki asju, mis võimalik, ta on juba mu kaks huulepalsamit ära söönud. Haugub vahetpidamata ja teeb igast tsirkust. Aga jah, ma olen väga rahul praegu siin, mis on peamine. Ja lõpuks pilt Luckyst, kuidas ta magab.
No comments:
Post a Comment