Esmaspäeval tulime Krissuga Amsterdami ja Amstelveeni. Amstelveen asub siis umbes 10 kilomeetrit Hollandi pealinnast väljas, kuid on tegelikult nagu selle suure linna üks äärelinn, kus asuvad enamasti pereelamud. Võtsime siis esialgu Amersfoort Schothorstist rongiga teekonna Amsterdami ja sealt edasi trammiga Amstelveeni. Igast tsirkust tegime, et ikka pileteid osta ja mitte jänest sõida. Arukad neiud nagu me oleme, jõudsime kokkulepitud ajaks Amstelveeni. Seal saime kokku minu perega, kes tahab, et ma oleks neile abiks kahe lapse kasvatamisel. Lapsed olid meganunnud!!! Nad on ise Iisraelist, aga kolisid siia umbes kaks kuud tagasi. Lapsed käivad international schoolis Amsterdamis ja õpivad inglise keelt. See on eritii nunnu, kui nelja-aastane rosinasilmade ja tumedate lokkidega tüdrukutirts sulle "thank you" ütleb. Igatahes lapsed on väga asjalikud ja toredad ning mina meeldisin neile ka ehk siis ma juba olengi nende juures:D! Peale lastega tutvumist jalutasime veel veidi Amsterdamis ja kell oli juba umbes pool kümme kui me koju tagasi jõudsime.
Selle nädala veetsime siis Amersfoort Schothorstis. Muide õhtusöök läks väga hästi ja neile väga maitses meie tehtud hakklihakaste, kartul ja salat. Seal oli suhteliselt rahulik, üks hästi suur park, millest ma vist juba rääkisin enne. Seal jalutasime peaaegu iga päev umbes poolteist tundi.
Neljapäeval tegime kohalike jaoks üllatava 7 kilomeetrise jalutuskäigu Amersfoordi kesklinna ning saime Daniellega kokku. Käisime Corazonis maailma parimat õunakooki söömas. Õnneks ma olen seda järgi proovinud teha ja ei tahaks küll hoobelda, aga tuli välja väga hea ja sarnane. Kohe tuli meelde kui meie juures sleepover ja me hommikul kell 7 enne kooli vahukoort mikserdasime ja siis seda õunakooki näost sisse ajasime - good times.
Eile õhtul mõtlesime välja minna, sest ikkagi viimane õhtu Amersfoordis. Läksime Kelderisse, kus oli väga tore. Oli palju ilusaid bändipoisse ja tiinekaid, kes neid taga ajasid. Kuna kaks bändi olid pärit Inglismaalt, võis kuulda inglise aksenti, mis võttis lihtsalt jalust nõrgaks, nad oleks võinud ilmast ka rääkida, lihtsalt kuulad suu lahti ja imestad, kuidas saab nii ägedalt rääkida. Õhtu oli igati edukas, sai nalja ja naeru, abiellusin ühe inglise noormehega ja kaks minutit hiljem me juba lahutasime, ei sobinud ikka. Väiksed tantsud Joys, Jack Danielsid Boothillis ja kõhtu oli vaja ka friikatega kinnitada, hakkasime kodu poole astuma, mis oli umbes 45min tee.
Tänane hommik algas päris ootusärevalt, nimelt kolisime me täna Amstelveeni. Tuli veel enne pakkida ja kolmandalt korruselt enda megaraskete kohvritega alla libistada ja 4 ajal auto meid peale võttiski ja uude koju sõidutas. Nii tore on siin praegu, lapsed tahtsid kohe näidata, milliseks nad olid minu toa teinud. Lisaks kinkisid nad mulle mingi kehahoolituse komplekti, hiigelsuure kimbu punaste pikkade roosidega ja enda joonistatud pildid. Ühel olen mina ja teisel on lilled ja mingi tekst heebrea keeles, aga ma pole seda veel välja selgitanud, mis seal olla võiks. Üks on kindel, et kanni ma saan siin olles eriti pringiks, sest terve päev kolme korruse vahelt jooksmine pole just naljategu. Neljas korrus on ka neil, aga seda nad väga ei kasuta. Neil on koer ka, Lucky, ta on peaaegu nagu Donna, mitte küll sama tõugu, aga väike ning arvab, et ta on kunn. Nii hea oli peale kuu aega peaaegu kohvri otsas elamist lõppude lõpuks kõik asjad lahti pakkida, siin on mul nii suur kapp, et mul pole isegi nii palju riideid, et kõik see ruum ära täita. Ja aknast näeb iga paari minuti järel maabuvaid või õhkutõusvaid lennukeid, sest Schipholi lennujaam on siit ainult 10km kaugusel. Ma arvan, et ma jään elu lõpuni iga lennuki peale imestama ja akna peale jooksma nagu Mamma Paiju siis, kui ta ilutulestikku kuuleb. Kris on ka seni minu juures, kuni ta enda pere juurde saab, enne just kadetses mind, et ma lahti pakkida sain, sest ta peab ikka veel asju kohvripõhjast urgitsema.
Aga nüüd peaks magama minema küll, sest eilsest õhtust on jalad alles valusad ja uni pole ka korralikult täis magatud. Ning vähemalt esimene päev võiks näidata, et me ka normaalsel ajal oleme võimelised ärkama, siis tahaks kindlasti rattaga ringi kimada ja ümbrust uurida. Btw Amsterdami kesklinna on rattaga ainult umbes 20 minutit ehk siis saab rattaga klubis hakata käima:D
No comments:
Post a Comment