Viimati kirjutas Kris põgusalt teisipäeval, mis me vahepeal teinud oleme ja peale seda on päris palju asju selgemaks saanud. Kõik on nagu juba enam-vähem korras.
Neljapäeval pidin mina tavapäratult vara ärkama, kuna pidin juba kümnest Corazoni kohvikus enda võimaliku tulevase perega kohtuma. Kõik läks väga ilusasti, nad tunduvad hästi toredad ja ma meeldisin neile ka ehk siis homme näen ma kodu ja lapsi. Tööga on meil siis põhimõtteliselt juba korras, Krissu saab novembris alustada ja minu algusaeg selgub selle nädala jooksul ilmselt. See on nagu nii äge, me vaatame paar tundi päevas nende lapsi, mängime nendega ja saame nende juures elada tasuta + nad maksavad meile selle eest vele palka. Nagu ei saa just kurta. Kris elab siis ilmselt Utrechis ja mina Amstelveenis, mis on Amsterdami kesklinnas autoga 15 minutit. Ma ei sõida küll autoga, aga ükskõik, võtan metroo või trammi ja panen Amsterdami poole ajama.
Reede õhtul me kolisime. Nüüd oleme Amersfoordi kesklinnast ikka veits kaugel u 45m jala, aga siin on õnneks kõik poekesed ja asjad lähedal ka olemas. Ilmselt me oleme siin maksimaalselt kuu aega, sest ükskõik kui tore polnud 3 nädalat ka enda kohvri otsas ühetoalises kolmekesi elada, on siinne enda tuba ikka täitsa luksus kohe.
Kuna meil on juba nädal aega iga päev ligi 25 soojakraadi olnud siis eile ja täna ma põhimõtteliselt nagu päevitasin ja mulle isegi ei meeldi päevitada, aga kuna päike nii kõrgelt säras ei saanud ma vastu panna ja lebotasin pool päeva rõdul.
Eile uurisime veel seda ümbrust, kus me elame ja tegime ligi kahetunnise jalutuskäigu, siin on mingi selline park, kus on kaks puud põhimõtteliselt ja kui sa oled ühe pargi otsas siis teist otsa ei näe. Lihtsalt suuur lage muruplats ja mingid teed, koerad ja väiksed mikid.
Õhtul jalutasime linna, mõtlesime, et laupäeva õhtul niikuinii on midagi teha ja palju rahvast. Muidugi oligi, aga kõik olid 13-aastased. Õnneks oli meil ikkagi tore, saime tantsida, baaripoisid üllatasi meid Padari ja Bentoni Everybodyiga, kui nad teada said, et me Eestist, mu nimederodu sai täiendust - i'm Kaari lausest võib nüüdsest välja kuulda ka Bacardi. Jah, kui reaalne on, et kellelgi on selline nimi. Minul võib küll olla.
Täna valmistame me Krissuga õhtusööki nii, et wish us luck, et me midagi põhja ei kõrveta ja 5 inimest ikka söödud saavad!
No comments:
Post a Comment